Contact Us

Use the form on the right to contact us.

The foundation is always looking for opportunities to expand and involve more artists in its reach. Please feel free to contact us if you have any information that could benefit us along the way.

243 East 34th Street
New York, NY, 10016

(732) 357-7373

Ajalugu

Eesti kultuurfondi ajalugu

Algusaastad

Eesti Kultuurfond Ühendriikides asutati 14. detsembril 1957. aastal New Yorgi Eesti Majas Eesti Rahvuskomitee kultuuritoimikonna initsiatiivil eesmärgiga edendada igakülgselt eesti kunsti, rahvusteadusi, kirjandust ning eesti keelt. Kultuurfondi esimeseks esimeheks sai kirjandusteadlane dr. Viktor Kõressaar. Fondi juurde loodi vastav nõukogu erinevate kultuurialade esindajatega, tagamaks juhatuse erapoolikut ning asjatundlikku tööd.

Kuna Kultuurfondi ühe tähtsama eesmärgina püstitati kultuuri igakülgne edendamine läbi kunstinäituste ning kultuuriõhtute, siis alates 1959. aastast hakati korraldama aastas üks kuni kaks kunstinäitust ning kirjandusõhtut. Neid seoti kirjanike juubelisünnipäevade ning teiste oluliste kirjanduslike tähtpäevadega.


1960 - 2000

1965. aastal inkorporeeriti Kultuurfond advokaat Arvo Reimani abil ning alates 1967. aastast on Kultuurfond maksuvaba organisatsioon.

Eesti Vabariigi 50. aastapäeval anti välja esmakordne Eesti Kultuurfondi auhind, mis määrati Marie Underile ning Karl Rumor-Astile. Auhind loodi eesmärgiga ergutada loometegevust ning tunnustada sellega seotud inimesi ja meeskondi. Kultuurfondi auhinda antakse välja tänapäevani.

Alates 1967.aastast ilmus mõnda aega ka Kultuurfondi oma ajakiri “Kultuuriside”.

Mitu aastat oli arutletud mõtet rajada Kultuurfondi kunstikogu, mis kataks nn. vaba maailma parimate eesti kunstnike töid. 1968. aastal astuti esimesed sammud selle nimel moodustades zürii, kes tegeleks kunstitööde valikuga. 1972. aastaks oli kunstikogus 19 teost väärtusega umbes 3000 dollarit. Töid olid müüdud nii soodushindadega aga ka annetatud kunstnike endi poolt.

1970. aastal toimusid New Yorgis Kultuurfondi toetusel esimesed Eesti Kultuuripäevad, mille põhieesmärgiks oli eesti noorte kogunemine ning eesti kultuuri tutvustamine nooremale põlvkonnale. Kultuurfond andis Kultuuripäevadele isemajandusliku staatuse fondi struktuuris, hoides nende arvepidamist lahus üldisest fondi omast. Sellega loodi alus pikajalisele traditsioonile ning iga-aastased Kultuuripäevad on elujõulised ka täna.

Lisaks ülalmainitule on loodud kirjandusauhindu (Ennu-nimeline noorsookirjanduse auhind 1968. aastal; Lauri-nimeline noorsookirjanduse auhind 1978.aastal), korraldatud Tartu Ülikooli aktusi koostöös Eesti Teaduslik Ühing Ameerikas, näidendite võistlusi (1961-1964) ja klaverihelitööde võistlusi (1977-1978). Raamatuaasta raames on ellu viidud raamatunäitusi ning karikatuurinäitusi. Samuti on korraldatud rahvamuusika ning rahvaluule õhtuid ning välja anti J.Aaviku “Eesti rahvaluule”. 1976. aastal valmis film Estonian Heritage, mille eesmärgiks oli eestluse tutvustamine eelkõige mitte-eestlastele aga ka noortele ning segaperekondadele.


2000 -

Tänaseks on kultuurfondi kunstikogu viidud üle Eestisse Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusesse, mis asub Eesti Teaduste Akadeemias Tallinnas. Kunstikogu oli võimalik näha Vabaduse Galeriis toimunud näitusel 2008. aasta suvel.

2016. aastal on uus juhatus aktiivselt tegelenud vanemate traditsioonide taaselustamisega ja uute tekitamisega. Uue juhatuse liikmete hulka kuuluvad mitmed tuntud loome-, teadus- ja ühiskonnategelased - Kaarel Laev, Merike Barborak, Ines Horton, Kadri Napritson, Heino Ainso, Andres Kurrik, Valev Laube, Jaanika Peerna, ja David Sassian.